Kõige sagedamini otsitakse koju laelampe. Hektor Light valikutes on tuhandeid variante, anname nõu, mida võiks teada enne lõplikku valikut.

• Millega tuleks laevalgusti valimisel arvestada?

 Rääkides sobivusest ruumi, valgusti disainist, värvist, stiilist võiks olla miski haakuvus teiste ruumis olevate esemetega, olgu selleks siis värvilahendus, detail, vorm. Tavaliselt interjööri stiili valikul võiks lähtuda elamu eksterjöörist. Kuid oskuslik stiilide miksimine annab palju huvitavama tulemuse, olulisem on isikupära. Paratamatult stiilid ja moed muutuvad, need on seotud erinevate tehnoloogiliste arengutega ja uute innovatiivsete võimalustega.Tulemuseks efektiivsemad, arhitektuursemad, silmasõbralikumad ja mitmefunktsionaalsemad valgustid, mis omakorda muudavad meie elu lihtsamaks, mugavamaks ning elutervemaks.

• Kui suur peaks olema laelamp?

Valgusti suurus peaks olema proportsioonis ruumiga ja kindlasti suuremõõduliste valgustite puhul tuleb jälgida ka selle kaalu (kg) turvalise installeerimise ja rippumise tarvis. Kuid hoopis tähtsam on see, millist valgust valgusti annab, kuhu see suundub või missuguse meeleolu sellega ruumi luua.

Laevalgustivõiks anda ruumile üldvalguse, mis tagaks ühtlase ja küllaldase valgustatuse kõigiks igapäevatoiminguteks. Lühtrid ja rippvalgustid võimaldavad enam mänguruumi kõrgete lagedega tubades. Siis peaksid olema massiivsemad või gruppidena paigutatud.

Foto Maris Tomba

 

•  
• Kas laevalgusteid peaks kombineerima seina- või põrandavalgustitega?

Hea valgustus peaks olema mitmetahuline– kui ühed valgustid välja lülitada, saab teise efekti luua teist tüüpi valgustitega. Valgusallikate paljusus ja mitmekesisus annab võimaluse ruumi erinevate kohtade valgustamiseks.

 Selleks peaks kasutama erinevaid valgusteid: seina-, lae-, karniisi-, põranda- ja/või süvisvalgusteid.

Heaks lahenduseks on peidetud valgus, näiteks karniiside või eendite tagant laele või seintele suunatud valgus. Karniisivalgustuses tuleks arvestada keskmise valgusvooga 2000 lm/m võimsusega 15W või rohkem.

 

•  
• Kui kõrgele laevalgusti riputada?

Kui tavalagedega toa rippvalgusti minimaalne riputuskõrgus põrandast võiks olla rohkem kui 2 meetrit siis enam kui 4 meetrise kõrgusega ruumis tuleks leida lae ja põranda vaheline keskpunkt (umbes 3m põrandast), just sellisel kõrgusel võiks olla valgusti dekoratiivne osa ehk kuppel. Peaks jälgima, et valgusti jääks visuaalselt vaadeldav erinevatest suundadest. Läbi mitmekorruse ruumide puhul ei tohiks olla valgusti avatud kuplid koos sisuga silmanägemis ulatuses.Õigele kõrgusele paigaldatud valgustitega saab eluruumi muuta visuaalselt madalamaks ja hubasemaks ning siduda tervikuks interjööriga.

 

Kui valgusti asub laua kohal.

Valgusti peaks asuma visuaalselt õiges turvalises kohas, et alla langev valgus oleks komfortne, mitte silma häiriv ja koondunud vajalikule pinnale. Soovituslik kõrgus valgustatavast ( laud, köögi tööpind) tasapinnast valgustini võiks olla vahemikus 76-90 cm.

Kui tööpinda või lauda on vaja valgustada mitme valgustiga grupeeritult, tuleks samuti jälgida valgustite omavahelist kaugust üksteisest.

See siis sõltub kuplite kujust kui avarad või koonuselised need on,soovitatav kuplite vaheline kaugus alt äärest mõõdetuna võiks olla 40-45 cm, üleval juhtmete vahel aga 60-80 cm

Loe enam kõrgete lagedega valgustitest

•  
• Milliseid näitajaid peaks leedide puhul jälgima? Kas pigem soe või külm valgus?

Olulised näitajad leedide puhul on valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas suudab toota. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul järgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.

Kelvin (K) on värvustemperatuur ehk valguse toon, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus. 

Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edastab objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Ilma moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastuindeks on alates CRI >80.

WATT (W) on valgusallika võimsus, mis tänapäeval ei anna valguse vihu omadusest adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks ehk elektrikulu tunnis.

                                                                                                   

• Millise väljaminekuga peaks korraliku laevalgusti ostmisel arvestama?

Lahendused on väga personaalsed ning võimalikud erinevate eelarvetega. Soovitame sellel teemal pöörduda valgustamise ala professionaalide poole.

 

Vaata skandinaavia stiilis  Lalampa valgusteid

 

•  
• Miks peaks mõtlema oma kodu siseruumide õigele valgustamisele?

Valgustus tagab nägemismugavuse ja nägemisvõime ning mõjutab meie emotsioone.

Kuigi parimaks valguseks on looduslik valgus, siis paraku veedame palju aega tehisvalgusega ruumides, kuid eesmärk on luua sellele sarnane silmasõbralik valgus. Ideaalis peaksruumikujunduse terviklahendustes võtma arvesse inimorganismiööpäevarütmi, kus hommikuvalgus on külmem (4000-5000K), tööruumi üldvalgus on suurema värvustemperatuuriga (4000-65000K) ja õhtu lõpetab hämaram kollane valgus (alla 2700K).

 

• Millistest peamistest põhimõtetest peaks siseruumide valgustuslahenduste loomisel ja valgustite valimisel lähtuma?

Ideaalis vajame personaalset valgust iga tegevuse jaoks, valguslahendust iga erineva ülesandega ruumi jaoks. Valgustust planeerides peaks ette nägema need erinevad tsoonid, sisustuse ja meie vajadused.

Üldeesmärk on tagada kõigepealt üldvalgus. Kahjuks liiga tihti kasutatakse ainult laevalgusteid ja tegu on pigem alavalgusega. Kuid valgustada tuleks ka ruumi osad, mis laevalgusti valgusvoo alt välja jäävad.

Seetõttu heaks lahenduseks  võiksid olla üle ruumi paigutatud süvisvalgustid.Neid saab võimalusel süvistada, kuid olemas on ka pinnapealsed ( juhul kui puudub süvistamise võimalus)või poolsüvistatavad valgustid.

Samas kohtvalgustid aga aitavad valgustada erilise kujuga ruume või kaldlagesid, kuhu rippvalgustid ei sobi. 

Kasutada võiks võimalusel ka suunatavaid lae-, seina-, põranda- või lauavalgusteid, sest nende abil saab välja valgustada tsoonid, vaated, pildid, kohad, mis vajalik. Oluline hubasuse tekitamisel on just varjude loomine ja valgustuse erinev tonaalsus.

Samuti soovitame kasutada valguse hämardamist ja eraldi lülitamisvõimaluste loomist.

Müügil on valgusteid, mille sisse on juba ehitatud valgustugevuse juhtimise funktsioonid, mis võimaldavad valgust individuaalselt reguleerida ehk timmerdada. Nii muudetakse valgustugevust.

Tasub proovida ka sama funktsiooniga leedlampe.

Timmida saab ka praeguste nutirakenduste abil valgusallika enda värvustemperatuuri vastavalt vajadusele mingis kindlas vahemikus. Sellist valgusvärvi muutmist nimetatakse dünaamiliseks valguslahenduseks, kus ühe sama valgustiga saame luua erinevaid valgusvärve, siis ühel juhul sinakam ja külmem toon, teisel juhul aga kollane toon, kus valguse sinispektri osakaal on vähene. Niimoodi saab valgus mõjutada meie heaolu, emotsioone ja tervist.Täpsemalt kollases valguses tunneme end hubaselt, mugavalt ja laisalt, sest möllama on hakanud unehormoon, valgemas valguses aga oleme  virgemad, mõttetöögi toimib palju paremini. Seega vajame ju mõlemat valgust. Hommikuti peaksime ruumi saama külma valguse , sest soovime kiiresti ärgata, olla ruttu töövõimelisemad, õhtul kui valmistume puhkamiseks ja uneks, peaksime valgusvärvi jälle soojemaks muutma.Tänu leedide kiirele arengule on see võimalus olemas.

Erinevatest ruumidest rääkides, näiteks lastetuppa valgusteid valides tasub mõelda eelkõige lapse vanusele ning sellele, mis toimetusi seal kõige enam tehakse. Mürsikueas tasuks hoiduda klaaskuplitega valgustitest, mis kergesti mänguhoos võivad puruneda. Üldvalgust saab luua erinevate ja purunemise mõttes turvaliste süvisvalgustitega. Piiratud eelarvega puhul võiks vältida väga lapsemeelseid erilisi valgusteid, sest lapsed kasvavad nendest kiiresti välja.

Magamistoas on soovitatav kasutada plafooni tüüpi valgusteid, mis oleks allapoole suletud, et valgus ei pimestaks voodis oleku ajal. Ideaalne lahendus on paigaldada valgustid voodi peatsisse koos lülitiga, et tule kustutamiseks ei peaks enne uinumist üles tõusma. Seda tuleks juba planeerimise faasis arvestada, siis ei jää seinale juhtmeid paistma. Seinavalgustit valides peaks mõtlema selle otstarbele kas see peaks olema vaid meeleolu või hoopis lugemisvalgus, kas see peaks olema kitsalt suunatav valgus, et ei häiriks kaaslast samal ajal, või võiks olla hoopis valguspaneel.

Kööki või söögilaua kohale valgustit valides tasuks mõelda kui lihtne on nende puhastamine.

Õigesti valitud valgusti lisab ruumile soojust ja avarust, ei pimesta ega tekita häirivaid peegeldusi või varje.

Liigselt matistatud ja värvilisest klaasist, kangast või metallist kuppel ei ole efektiivne, sest summutab liialt valgust.

Madalate lagedega ruumidesse sobivad plafoonid ja vastu lage paigaldatavad valgustid.

Tänu leedtehnoloogia kiirele arengule koguvad populaarsust dekoratiivsed siinivalgustid ja erinevad liinvalgustid, mille abil saab tagada ruumiülese valgustatuse. Tänapäevased siinid on väikesemõõdulised kitsad ja kompaktsed, neid on võimalik suunata profiili pööramisega, nendesse on võimalik asetada erinevaid suunatavaid valgusteid. Uued lahendused on magnetiga lukustatavad valgustid, mida on kerge ise kinnitada ja vajadusel asukohta muuta.

 

Kui palju täpselt ühes või teises ruumis peaks luumeneid olema, sõltub paljuski inimese enda vajadustest, tunnetusest, ruumi otstarbest, valgusti kujust ja selle valgusnurgast, kuidas valgus hajub.

Väga üldjoontes võiks soovitada eluruumis 250-300 lm/ühe ruutmeetri peale tavakõrgusega lagede puhul ( 2,5 m),  magamistoas, koridoris 200-250 lm/m2, lastetoas, kodukontori osas 300-400 lm/m2

Foto: Krõõt Tarkmeel

 

•  
• Mida tuleks valgustite valimisel kindlasti vältida?

Vältida tuleks nii üle- kui alavalgustamist. Pigem näeme kodudes kahjuks enam alavalgustust.

 

• Kas sobivate valgustuslahenduste loomisega saab hakkama igaüks või tuleks küsida spetsialisti abi?

Siinkohal tuleb mainida, et soovides head ja huvitavat ning mitmekülgset valgustatust, tuleb varakult tegeleda valgustuse planeerimisega, sest hiljem juba lõplikult viimistletud toas ei ole enam kerge lisada näiteks süvislampe põrandasse või seina või luua targa maja lahendust säästmiseks ja mugavuseks. Seetõttu soovitame pöörduda spetsialisti poole, kes võiks nõu jagada ja valgustusprojekti eelnevalt teha. Disaini ja stiili valik on ikka koduomanikult endalt, kuid sedagi aitavad meie klienditeenindajad meelsasti.

Eelkõige teevad kodust kodu ikkagi pererahva eelised ja nägemused.