Hüvasti, lambipirn!

 Artikkel Valgusallikate keelustamine.2009 pdf ( vaata tabelisse siit)

Alates septembrist keelustatakse Euroopa Liidus matistatud hõõg-ja halogeenlampide tootmine ja tarnimine. Samuti koidab viimnepäev üle 80-vatise võimsusega tavapirnidele ja võrgupingelistele halogeenlampidele. Esmalt kaovad ära kõik matitd lambid, hiljem sujuvalt ka läbipaistvad. Kõnealuseid tooteid kasutame me kõik iga päev.

Miks seda tehakse? Vastust võiks otsida  juhtiva valgustustehnika tootja Osram pressiteatest: „Tulevik kuulub energiasäästu lampidele, säästlikele halogeenlampidele ja LEDidele – nüüdisaegsetele tehnoloogiatele. EU direktiiv määratleb tarbija huvidest lähtuvad kvaliteedi nõuded, energiasäästu-lambid säästavad raha, energiat ja vähendavad CO2.”

Ürituse üllas mõte on lühidalt selles, et ehkki tarbijaile oleks pikemas perspektiivis rahaliselt kasulikum kasutada energiasäästlikumaid valgusallikaid kui senised, üritatakse neile selle käigus järk-järgult selgeks teha energiatarbe säästmise kasulikkus ja võimalused.

Me ei ole aga seni saanud üheltki valgusallikate tootjalt selget vastust – miks kaovad esmajoones ära kõik matid lambid? Kas need on siis keskkonnaohtlikumad? Ainus seletus paistab olevat, et kuna matte lampe kasutatakse kõige rohkem, siis on esmajoones vaja muuta tarbijate tarbimisharjumusi.

Kummaline on, et esmajoones on plaanis keelu alla panna just suurte võimsustega valgusallikad , justkui oleksid need kõige suuremad raiskajad. Kui aga näiteks 100-vatise hõõglambi valgusviljakus on 13,4 luumenit tarbitud vati kohta, siis näiteks kõige pikemalt “armu” saava 15-vatise hõõglambi tulemus on rohkem kui kaks korda nõrgem, vaid 6 luumenit vati kohta. Seega kulutab sedasorti lamp sama valguse andmiseks topeltkoguse energiat. Kasutades näiteks ühe sajavatise lambi asemel nelja 25-vatist lampi, saame me valgust 35% vähem.

Kuna hetkel ei keelata siiski mitte valgusallikate ostmist, müümist ega omamist, vaid tootmist ja tarnimist, siis pole ilmselt kellegi aimu, mis siis ikkagi pärast 1. septembrit 2009 juhtub. Kui palju varuvad keelatavaid tooteid hulgilaod, jaemüüjad või inimesed ise? Kas me saame paari aasta pärast rääkida ka „pirnitrahvist“? Eesti Vabariigi valitsus peab ilmselt varsti tõsiselt kaaluma hakkama, kas mitte reguleerida ka seda, mitu elektripirni võib üle Venemaa piiri tulles kotis olla.

Mida siis meile nii harjumuspärastele hõõglampidele ette heidetakse? Suurt energiaraiskamist – valguseks muudetakse vaid 5-10% kulutatud energiast. Küsimus Vb klassile: Milleks muutub 90-95% hõõglambi kulutatud energiast,  mis valguseks ei muutu? Vastus: Suurel määral soojuseks.

Kesk- ja Lõuna-Euroopas võib see soojus ju raiskamisena tunduda, aga meil Põhjamaades ollakse peaaegu aastaringi hädas ruumide kütmisega. Kuuldavasti on Kanadas juba avastatud, et kui asendada hõõglambid säästulampidega, tõusevad märgatavalt küttekulud – ei olnud see energia seni nii “raisatud” ühti! Hõõglamp küttis tuba.

Kadunukese eelised

Jah, säästulamp annab hõõglambiga võrreldes viis korda rohkem valgust, kulutades seega vaid 20% sellest energiast, mida sama valguse tekitamiseks vajas hõõglamp. Olgem siiski ausad – kallil kadunukesel oli ju ikka eeliseid kah. Hõõglambid on siiski odavaimad valgusallikad, need on igast kauplusest laialdaselt saadaval. Rääkimata muidugi asjaolust, et juba 100 aastat on disainitud valgusteid just selle lambitüübi tarbeks – kes suudab ette kujutada, et klassikalisse kristall-lühtrisse pannakse suured ja kohmakad säästulambid?!

Säästulamp ei talu kuumust, seetõttu ei sobi see leiliruumi valgustisse. Sinna sobib edaspidi halogeenlamp. Säästulamp kardab niiskust, seetõttu tohib seda kasutada vannitoas või õues vaid niiskuskindlates, valgustites. Säästulambile ei meeldi pidevad lühiajalised sisse/välja lülitamised, seetõttu ei ole hea neid kasutada WC-s või liikumisanduriga valgustites.

Säästulamp säästab energiat, sellele vastu vaielda ei saa! Kas säästulamp säästab tarbija raha – sõltub suurel määral sellest, kui kvaliteetse tootega on tegu ja kui pikalt säästulamp töötada saab. Samas – kui hõõglamp oli oma ehituselt ja koostiselt äärmiselt lihtne toota ja utiliseerida, sisaldab säästulamp mitmeid raskesti ümbertöödeldavaid osi – säästulambi sees on lõppude-lõpuks tilgakene elavhõbedat. Kutsungi inimesi üles arutlema – kas hõõglambid võib kuulutada oma aja äraelanuks või mitte?

Allikas :Hektor-Light Äripäev  24.08.2009