Hea valgustus

Millest peaks lampide valikul alustama?

Lähtuma peaks konkreetse ruumi otstarbest. Iga tegevuse jaoks peaks olema õige intensiivsusega, õigesti suunatud valgustus.

Valgustite pakkumisel küsime kliendi ruumi suurust, kuju, lae kõrgust, seinte värvi ja päevavalguse olemasolu. Räägime sellest, milline peaks olema valgustugevus, valgustite paiknemine ruumis, valgustite otstarve, sobivus olemasoleva ruumilahendusega, valgustite disain, värv, suurus ja vorm.

Valgustus peab tagama meie praktilised vajadused ja mõjuma ka emotsionaalselt. Oluline on erinevat tüüpi valgustite kombineerimine. Siinkohal tuleb mainida, et soovides head  ja huvitavat ning mitmekülgset valgustatust tuleb varakult tegeleda valgustuse planeerimisega, sest hiljem juba lõplikult viimistletud toas ei ole enam kerge lisada näiteks süvislampe põrandasse või seina või luua targa maja lahendust säästmiseks ja mugavuseks. Kuid lahendusi ja võimalusi on palju, sageli ei tule me lihtsate nippide peale.  Hea valgustus peaks olema mitmetahuline– kui ühed valgustid välja lülitada, saab teise efekti luua teist tüüpi valgustitega. Valgusallikate paljusus ja mitmekesisus annab võimaluse ruumi erinevate kohtade valgustamiseks. Rohkem leidlikkust!

Kui palju valgust keskmises korteris olema peab? Milliseid näitajaid jälgida?

Valgustusele kehtivad mitmed nõuded, et tagada nägemismugavus, nägemisvõime ja ohutus. Projekteerimisel arvestatakse valgustiheduse, räiguse ja värviesituse põhinäite. Tähtsad on ka heledusjaotus, päevavalguse olemasolu, pindade peegeldustegurid.

Seda kõike peaksime arvestama kui tegu on ruumidega, kus töötame. Kodudesse valgustuse planeerimisel vaatame tavaliselt seda, mitu vatti ruutmeetrile oleks piisav valgustatus. Näiteks elutoas, kabinetis ja magamistoas võiks see olla 20W/m2, vannitoas 50W/m2, esikus 15W/m2 .

Olulised näitajad on ka valgustihedus ja enegiatõhusus. Valgustihedus on pinnale langev valgusvoog pinnaühiku kohta ehk ta väljendab valguse intensiivsust mingis punktis ja näitab kui hästi on pind valgustatud. Mõõtühikuks on luks (lx). See näitaja on oluline meie töökohtades, kus tööpinna keskmiseks valgustiheduseks peaks olema vähemalt 300 lx.

Valgusallikate energiatõhusust tähistatakse valgusallikatel A, B ja C klassiga. Energiatõhususe hindamiseks arvutatakse valgusvoo hulka kasutatava võimsuse kohta (lm/W). Seega, mida suurem on valgusvoog ühe võimsuse vati kohta, seda tõhusam lamp. Seega tasub valgusallika ostmisel jälgida ka luumeneid ehk valgusvoo hulka, mida valgusallikas kiirgab inimese silma poolt registreerituna. Ehk mida suurem luumenite näit, seda eredam valgus.

Kas eelistada sooja või külma valgust? Miks?

Valguse värvi valik on peaasjalikult psühholoogia ja esteetika küsimus ning sõltub sellest, mida lugeda loomulikuks. Valik sõltub valgustihedusest, ruumi ja mööbli värvidest. Näiteks soojemates kliimavööndites eelistatakse üldiselt valguse jahedamat, külmas kliimas aga enamasti soojemat värvitooni.

Nägemisvõime, mugavuse ja heaolutunde seisukohast on tähtis, et esemete ja inimnaha värve esitatatakse loomutruult ning me paistaksime meeldivate ja tervetena. Selleks värviesitusomaduste objektiivseks kirjeldamiseks on kasutusel värviesituse üldindeks Ra , mille suurim võimalik väärtus on 100. Ehk siis värviesituse kvaliteedi vähenemisel väheneb Ra indeks. Seda kõike jälgime me kindlasti ühiskondlikes ruumides. Teine näit valgusallikal on värvitemperatuur( värvsustemperatuur), mida mõõdetakse kelvinites. Siin alla 3000 K on soe valgus, vahemikus 3300-3500 on keskmine vahepealne ja üle 4000 K on külm valguse värv. Seega mida madalam kelvinite väärtus, seda soojem on valgus. Mida suurem väärtus, seda külmem on valgus. Oluliseks aspektiks hea valgustuse tagamisel on õige värviedastuse kasutamine. Värviedastus on näitaja (CRI), mille abil saab võrrelda kui palju eristuvad värvid tehisvalguse käes võrreldes eristuvusega loomuliku ehk päikesevalgusega arvestades. Näiteks sellisteks ideaalseteks valgustiteks on seni veel päevavalgus- ehk luminofoortorud, mille värviedastus indeksiks võiks olla 84 ehk siis loomulikule päevavalgusele lähedasem värv. Sobilik näiteks peegliga garderoobi.

Kodudes tuleks arvestada, et kollases valguses me tunneme ennast mugavalt, laisalt, hubasena, möllama võib hakata unehormoon. Valgemas valguses tunneme end virgelt, märksa asjalikumalt, mõttetöö toimib palju paremini. Seega erinevates olukordades ja tubades eeldame erinevat valgust.

Millised on soovitused lambi valikul?

Üldvalguse saamiseks soovitame kasutada erinevaid valgusteid: seina-, lae-, karniisi-, põranda -, süvisvalgusteid. Üks võimalus erineva valgustuse saavutamiseks on kasutada valgustugevuse reguleerijat ehk dimmerit. Tänasel päeval on turule jõudnud ka sellised LED pirnid, mida saab puldist juhtimise teel reguleerida.

Valiku tegemisel julgustan inimesi ka erinevate stiilide miksimisele. Valgustid ühes interjööris ei pea olema kõik ühest sarjast. Iga kodu parimaks disaineriks on ikka omanik ise. Meie saame vaid jagada professionaalsemat teavet, kuidas valgustid ja valgusallikad mõjutavad lõpptulemust. Orienteeruda ja kaasaskäia nende kiirete muutustega valgusti ja valgusallikate maailmas pole tavatarbijal kerge.

Ainuüksi leedide areng on nii kiire, et eraldi trükikatalooge pole mõistlik välja anda, sest võimsused ja võimalused muutuvad kiiresti.

Millised on trendid lambimaailmas?

Mõistagi muutuvad ajaga ka valgustite trendid. Praegu kasutatakse tihti stiili retro ja vintage.Käimas on ka pronksi ja vasekarva valgustite võidukäik, värvi toonidest trendikamad on pooltoonid, veidikulunud moega sinepikollane ja kakaopruun.

Kuid eelkõige peaksime lambi valikul siiski lähtuma sellest, millist funktsiooni sellelt ootame ja kuidas see sinu koduga harmoneerub. Lampide valik on väga suur, ka selleks et omada midagi erakordset ja ainulaadset. 

Artikkel ilmunud veebruar 2016 siin Äripäeva Sisustajas artikkel Soe valgus teeb laisaks, külm virgeks

Huvi korral vaata ka

Mõnda värviedastusnäitajast (CRI) loe