Kuidas muuta oma kodu valgustusega hubasemaks
Hubast meeleolu aitavad luua oskuslikult valitud ja paigutatud valgustid.
Iga tegevuse jaoks peaks olema õige intensiivsusega, õiget tüüpi ja õigesti suunatud valgustus.
Lihtsaim võimalus hubase valguse tekitamiseks on kasutada valgustugevuse reguleerijat ehk hämardit ehk dimmerit. Reguleerime valgust näiteks siis kui soovime õhtuti elutoas lõõgastuda ja õdusas keskkonnas puhata, sel juhul kasutame lihtsalt väiksema intensiivsusega valgust.
Hubasuse tekkimiseks on oluline varjude tekkimine, valgustuse erinev tonaalsus. Sel puhul võiks ruumi tuua suunatavaid valgusteid, nende abil saab väljavalgustada kohti ja objekte, mis vajalik, tekitades valguse ja varju kontraste.
Vältida tuleks nii üle- kui alavalgustamist, sest mõlemad äärmused mõjuvad inimesele halvasti, väsitades või muutes meid närviliseks ja tusaseks.
Suurepärase rahuliku ilmega valgustuse saab peidetud valgusega, mis tähendab, et valgusti on ruumis mittenähtaval kohal. Viimase saab paigaldada nii lae- kui seinakarniisi. Või hoopis mööblile paigaldada.
Enne karniisivalgustuse paigaldamist tasub teada, et sealgi on võimalik kasutada suunava kujuga profiile ja opaalhajuteid, suunavat optikat, et valgus jääks hajutatum ja mitte kirka terava triibuna.
Tänu leedribade kasutuselevõtule, saab hõlpsasti valguse panna ka mööbliesemete alla või sisse, kappide esiservadesse ja taas saame õdusa valguse.
Ka valgustusega peeglid või peegli taha peidetud valgus loob meeleolu.
Lihtsaim viis on ruumi lisada mõni atraktiivsem laua- või põrandalamp, nende oskuslik paigutamine tekitab ruumis valguse ja varjumänge, tuues samuti ruumi nii avarust kui soojust.
Silmade tervise seisukohast on oluline kasutada valgusallikaid, mis ei pimestaks.
Teadlikum klient teab valida räigusevaba silmasõbraliku leedvalgusti, jälgides näitajat UGR. Kui UGR väärtus on alla 10, siis räigus puudub. Sel puhul asub valgusallikas sügaval reflektori sees, valgusallikat pole näha ning kasutusel on unikaalne optika.
Kuid silmasõbralikuks võib muuta valgusti ka eriline materjal, mis toimib hajutina.
Üleüldse on suund personaliseeritud valgustuse poole, et tagada igale inimesele just talle sobiv valgus ja sellega üldine heaolu.
Võimalused valgustugevuse reguleerimiseks on olemas timmeri abil, kuid uuemaks lahenduseks on valgusallika enda värvsustemperatuuri muutmine valgustis endas ehk teatud leedide värvsustemperatuuri, mida mõõdetakse kelvinites, saab muuta mingis vahemikus, tulemuseks kas külmem, valgem või soojem kollane toon.
Näiteks hommikuti kui vajatakse energiat andvat valgust, aitab külmem valgus( 4000-5000K) reipust lisada, päeva jooksul võib kasutaja seada uusi värvustemperatuuri tasemeid oma eelistuste järgi, õhtu saabudes vajame pigem sooja valgust( alla 2700K), et puhkereziimile end sättida. Sellisel juhul oleme arvestanud inimorganismi loomulikku ööpäevarütmi ja taganud parima dünaamilise valguslahenduse.
Milliseid näitajaid leedvalgustite valimisel jälgida?
Esmalt tuleks arvestada muidugi sobivust interjööriga, valgustamise eesmärki, kvaliteeti ja energiasäästlikkust. Enne leedide olemasolu jälgiti valgusallika võimsus wattides(W), mis näitas ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks.
Leedvalgusti valikul ei saa täna enam pelgalt vattide põhjal hinnanguid anda. Oluliseks kolmikuks on luumen(lm), kelvin(K) ja värviedastusindeks(CRI).
Esmalt soovitame jälgida luumeneid, mis tähistavad valguse kogust, mida allikas suudab toota. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on Luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.
Teiseks komponendiks on kelvin ehk värvustemperatuur ehk lambist saadava valguse näiv värv, lihtsamalt öeldes: mida suurem on see näitaja, seda külmem valgus. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana.
Värviedastusindeks näitab, kui tõetruult valgusallikas objektide värve edastab. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Ilma moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastuindeks on alates CRI >80.
