Valgus mõjutab meie igapäevaelu seni arvatust oluliselt rohkem.

Aina enam osatakse seostada valgust ja meeleolu kõikumisi. Just talvemasenduse, sügisväsimuse või muu sellise põhjusi leitakse meie kliimast ja valguse vähesusest.

Inimesele mõjub kõige paremini looduslik valgus aga tänapäeval veedame me valdava osa ajast siseruumides tehisvalguse käes. Nii on muutunud loomulikuks, et ruumikujunduse terviklahendustes võetakse arvesse inimorganismi ööpäevarütmi, kus hommikuvalgus on külmem (4000-5000K), tööruumi üldvalgus on suurema värvustemperatuuriga (4000-65000K) ja õhtu lõpetab hämaram kollane valgus (alla 2700K).

Laevalgustusega kombineeritakse teisi lampe.

Ka ei minda enam võimalusterohkel kaasajal kergema vastupanu teed luues kogu toa valguslahendus ainult ühe valgustiga. Kodu loomisel pööratakse aina enam tähelepanu pere vajadustele ja eelistustele ning arvestatakse sellega, et iga inimene vajab oma tegevuste jaoks just personaalset valgustust.

Ruumi efektiivsuse tõstmiseks ja tsoneerimiseks kasutatakse erinevaid valgusteid. Näiteks lugemiseks ja näputöö tegemiseks vajame tugevamat valgust ning sel juhul oleks hea kasutada seina-, laua– või põrandalampe, mis aitavad välja valgustada konkreetse ala või tegevuse.

Lugemisvalgusti juures on oluline, et seda oleks kerge seada sobivasse asendisse, eelkõige optimaalsesse kaugusesse vaadeldavast objektist. Mugav on kasutada lampi, mille kuppel on suunatav, valgusvihu laius küllaldane  niie, et valgustaks ära kogu vajamineva ala.

Tasub teada, et laua-, seina- või põrandavalgusti on ruumis kõigest lisavalgusallikas, et tagada lugemisalal, tööpinnal või õppimislaual piisav valgustugevus. Alati peab kasutama lisaks kohtvalgusele täiendavalt ka üldvalgust, et ei väsitaks asjatult silmi, sest teatavasti pupillid laienevad ja ahenevad vastavalt valgustugevusele. Valguse ühtlasem jaotumine vähendab kontraste valgete ja pimedate piirkondade vahel ning võimaldab silmadel töötada ühtlases mugavas valguses.

Ka TV vaatamiseks või arvutis töötamiseks kasutatakse ruumis tausta- või peidetud valgust (karniisi või süvisvalgusteid), mis ei segaks ekraani ega hakkaks sealt tagasi peegelduma. Pimedas toas eredalt valgustatud ekraan mõjub väga suure kontrastina ja see hakkab aja jooksul inimest väsitama ning lõppkokkuvõttes võib hakata mõjuma negatiivselt inimese psüühikale.

Silmade tervise seisukohalt on oluline, et valgus oleks küllaldane, kuid samas ei pimestaks. Tasub vältida nii ala- kui ülevalgustamist, sest mõlemad äärmused on silmale ebamugavad. Siinkohal on abiks valgustid, mille sisse on ehitatud kaasaegsed valgustugevuse juhtimise funktsioonid, mis võimaldavad valgust individuaalselt reguleerida.

Hea valgustatus interjööris eeldab läbimõtlemist ja planeerimist. Kuigi valgustamisel kehtivad teatud reeglid, siis tegelikult tänapäeval lähenetakse igale ruumile erinevalt, vastavalt toa sisustusele ja otstarbele.

Milline stiil on moes valgustite maailmas?

Kaasaegses valgustidisainis leidub nii elegantsi, loovat lähenemist, ilu kui ka aegadetaguseid väärtusi. Teada tuntud klassikalised lihtsad vormid on taasloodud uue materjali või uuendusliku töötluse abil. Tähelepanu alla on tõusnud eelmise sajandi algusest pärit Art Deco, mis on leidnud uuesti kasutust valgustitemaailmas. See dekoratiivne vorm kätkeb endas nii luksuslikku glamuuri kui ka priiskavat teatraalust. Elegantsete valgustite kumerad vormid on kombineeritud geomeetriliste nurkadega. Kuid kõik see on funktsionaalne ja hästi läbimõeldud. Kasutatud on palju klaasi ja hinnalisi materjale, läikivaid pindu.

Näiteks firma Flos mängulise loomuga lauavalgusti Copycat materjalina on kasutatud puhutud klaasi ja alumiiniumi, mis võib olla poleeritud, musta nikli ja vase tooni või kaetud 24 kraadise kullaga.

Firma Flos lihtsustatud geomeetrilise vormiga valgutite seerias IC Light rõhutatakse luksuslikkust kombineerides omavahel kulla, pronksi või hõbeda toonis metalli ja kvaliteetset klaasi.

Valgusti disain või praktilised omadused?

Täna ei pea enam valima valgusti esteetilise välimuse ja praktilise sisu vahel, sest need kaks omadust on omavahel kombineeritavad. Kuidas? Kunstliku valguse tehnoloogia ja tootmine on viimase kümne aasta jooksul revolutsiooniliselt arenenud, eriti valgusdioodide (LED) alal. On selge, et LED-id on siin, et jääda. Selline areng võimaldab valgustidisaineritel luua efektseid valgusteid, mis on ühtlasi ka tehnoloogiliselt ajakohased. Kaasajal saabki paigaldada oma koju valgusteid, mis on dekoratiivsed ja sobituvad interjööriga kuid samas on ka valgusviljakad ja otstarbekad.

Näiteks firma Axolight auhinnatud rippvalgusti Alysoid graatsiline peenekoeline disain on kombineeritud valgusviljaka 20W/1800lm LED-iga.

Juba mõnda aega on nii tavatarbija kui ka tootja huviorbiidis olnud LED ja selle erinevad võimalused. Kaasaja märksõnaks on saanud silmasõbralikkus. Oluliseks on saanud valgustus ise, mis tänu tehnoloogia kiirele arengule on palju säästlikum ja võimalusterohkem. Uue põlvkonna valgusallikas on keskkonnasõbralik LED, mis sobib hästi nii sise- kui ka välisvalgustuseks. LED-d on tarbijasõbralikumad ja pikema elueaga ning minimaalse soojaeraldusega.

Näiteks firma Flos loodud innovatiivse ülimalt silmasõbraliku LED tehnoloogiaga valgusti Light Shadow räigusenäitaja UGR indeks on <10, mis on tavapärasest UGR< 19 pea poole võrra väiksem.

Tasub teada: kui UGR väärtus on 10, siis räigus tegelikult puudub.

Kuigi valgustitootjad soovivad silma paista erilise disainiga, otsivad aina uusi materjale ja miksivad neid omavahel siis tänapäeval panustatakse energiasäästlikku valgustusse kui interjööri terviklahendusse. Seda enam, et tegemist on pikemaajalist kasutust leidva tootega, kui räägime LED valgustitest.

Milliseid on valgusti olulisemad tehnilised näitajad? 

Kuigi valgusti valikul tasub arvestada sobivust interjööriga, eesmärki, kvaliteeti ja energiasäästlikkust, on LED-ide turule tulekuga selgunud, et hinnanguid ei saa enam anda wattide (W) järgi nagu enne vaid olulised näitajad on valgusvoo ühik (lm), valgustemperatuur (K) ja värvieraldusindeks (CRI).

Luumen (lm) on valguse kogus, mida valgusallikas suudab toota. See on esimene näitaja, mida valgusti puhul järgida. Eri tüüpi lambid kasutavad sama valgusvoo tekitamiseks erinevat võimsust. Mida suurem on Luumeni väärtus, seda rohkem valgust lamp suudab toota.

Kelvin (K) on värvustemperatuur, mis väljendab värvinägemisega kaasnevat soojuslikku muljet. Kui värvustemperatuur on kuni 3300K, tundub valgus enamasti soojana, aga kui üle 5300K siis külmana. Mida suurem on väärtus, seda külmem on ka valgus.

Inimesele mõjub kõige soodsamalt valguse täisspekter ehk päikesevalgus. Päikesevalguse spekter on alati ühtlane täisspekter.

Värviedastusindeks (CRI) on parameeter, mis näitab, kui tõetruult valgusallikas edastab objektide värve. Interjööri tehisvalgus peab võimaldama inimsilmal tajuda värve õigesti, see tähendab, nagu loomulikus päevavalguses. Ilma moonutuseta värviedastusindeks on Ra=100, mis tähendab, et kõiki värve tajutakse ühtviisi hästi. Aksepteeritav värviedastuindeks on alates CRI >80.

WATT (W) on valgusallika võimsus, mis tänapäeval ei anna valguse vihu omadusest adekvaatset infot. See näitab ainult valgusti efektiivsust ehk siis kui palju võimsust vajab ta antud valgusvoo tootmiseks.

Valgustuse nutikad lahendused.

Valguse juhtimisele pööratakse endiselt suuremat tähelepanu, sest eesmärgiks on tagada inimese heaolu ja seadmete kasutusmugavus läbi valgustehnoloogia arenduse nii kodus, kontoris kui ka välistingimustes.

Kui nutiseadmest juhitavad lahendused on tänane päev siis näiteks uuema aja trendiks on saanud suurt populaarsust kogunud häälkäsklusele alluv süsteem nimega Alexa. See on Amazoni toode, mis töötab häälkäskluste juhtsüsteemina. Kasutaja saab Alexaga mõjutada teatud seadmeid kindlate fraaside abil, mis on mõistetavad süsteemile. Praegu on sellega võimalik lampe sisse ja välja lülitada ning valgustugevust reguleerida. Vaja on vaid pidevat Wi-Fi ühendust ja vooluvõrgus olemist.

Teiseks põnevaks traadita valguse juhtimise andmetehnoloogiaks on uudne ZigBee süsteem, mis erinevalt Bluetooth-ühendusest on välja arendatud spetsiaalselt väikeste andmemahtude edastamiseks, nagu näiteks targa maja lahendustes. Valgusti juhtimiseks antakse käsk nutiseadmest Wi-Fi signaaliga ruuterisse ning sealt edasi vastavasse seadmesse. ZigBee tehnoloogia paistab silma väga väikese energiatarbimisega ning hooldusvaba ja pikaajalise töökindlusega. Appi saab võtta ka erinevaid äppe ja tootjate endi poolt loodud tarkvara.

Näiteks firma Moltoluce põrandavalgusti Lens  on varustatud elektroonilise liikumisanduriga ja on võimalik juhtida nutiseadmest ZigBee traadita ühenduse abil. Valgustil on ka päevavalgust reguleeriv funktsioon, mis omakorda aitab kaasa energia kokkuhoiule, kus süsteem kontrollib ning timmib valgust vastavalt päevavalguse muutumisele.

Valgustimaailma värskeid uudiseid leiab meie Facebookist ja Instagramist ning inspiratsiooni Pinterestist.