Kuigi maailmas hakkas juba paar aastat tagasi väli- ja sisevalgustuses lööma laineid RGB-valgustus, pole Eestis tänaseni veel suuremate projektideni jõutud. Esimeseks pääsukeseks tõotab kujuneda Tartu raekoja plats, mille äärsed hooned on plaanis lähiaastatel valgustada.

RGB-valgustis segatakse erinevalt tavalisest valgustist, kus üks valgusallikas annab kindlat tooni, valguse erinevad toonid kokku spektri põhivärvidest – punasest, rohelisest ja sinisest. Neid kolme värvi segades on nii võimalik saada kõik värvitoonid, sealhulgas tavaline valge valgus.

“Igapäevaselt kasutatakse RGB-efekti ammu, näiteks televiisorites. Valgustusse jõudis see aga alles kaks aastat tagasi, kui saadi aru, mis moodi seda kasutada annaks,” rääkis AS Hektor-Light projektijuht Priit Prass. “See, kas valgustis muudetakse värvi pidevalt või see on fikseeritud ja ei plingi pidevalt, sõltub sellest, milleks on valgusti mõeldud,” lisas Prass. Näiteks toodetakse ka kontorivalgusteid, mis RGB-efekti kasutades annavadki tavalist valget valgust. Sellise valgusti puhul saab lisaks värvilisele valgusele valida ka valge valguse erinevaid toone.

Pank tegi avalöögi

Arhitektuuri toodi RGB valgus mõned aastad tagasi, kui maailma üks suurim pank HSBC valgustas oma 1986.aastal rajatud peakorteri Hong Kongis.

“Värvilist valgust loetakse tavaliselt selliseks kerglaseks ja puhtalt meelelahutuseks sobivaks asjaks, aga selgus, et selle abil saab tekitada ka muid efekte või dekoreerida muidu täiesti igavat valget seina … see mõte on suhteliselt uus,” sõnas Prass. Hoogu RGB-le andis ka tehniline areng ja LED valgusallikate laiem levik, mille dioodid suudavad võrreldes luminofoortorudega anda palju kirkamat, selgemat ja tugevamat valgust.

Prassi kinnitusel saab aga RGB valgustite kasutamine arhitektuuris üha hoogu juurde, mida näitab kasvõi mõne nädala tagune Frankfurti mess, kus hulk tootjaid olid püüdnud sellele tehnoloogiale palju uusi kasutusvõimalusi leida. Lisaks on näiteks Saksamaal juba hulganisti hooneid, mida öises linnapildis atraktiivsemaks tegemiseks on valgustatud värvilise valgusega, räägib Prass.

Hinnad soolased

Siiski on RGB valgustite ja valgusmängu juhtivate seadmete hinnad esialgu veel nii soolased, et ei Prass ega RGB eestkõneleja arhitekt Meelis Press suuda nimetada Eestis ühtegi objekti, kus sellist valgust oleks kasutatud.

“Ega vist eriti ei ole jah, kui siis ehk see Tallinki kontorihoone, mida Sadama tänavale plaanitakse,” rääkis Press. “Selleks, et asi väga hästi ära teha, peab olema ikka miljoneid. Mõne miljoniga, sellega ei tee suurte projektide puhul mitte midagi ,” ütles Press. “Interjööris on see lihtne, sest ruum on väga väike, distantsid on väga väiksed, aga et värvida ära hoonete grupp, see on juba väga kulukas.” lisas ta.

Press räägib loo, kuidas ühele Kaunasese hotelli passaažile üritati teha RGB-valgustust, mis aga kahjuks läbi kukkus. Osteti 20 000 euro eest valgustid, kuid need polnud tootja kinnitusest hoolimata piisavalt võimsad ega suutnud tänavavalgust ära lämmatada ja nii jäigi kogu projekt pooleli. Samas on tehtud RGB-ga väga suuri, kalleid ja efektseid projekte, näiteks kuvati RGB prožektoritega 2003. aasta jõulude ajal Buckinghami palee fassaadile värviline Suurbritannia lipp.

Tartu on esimene

Siiski on lootust, et peagi on Eestiski üks suurem objekt, mille ilmestamiseks on kasutatud RGB-valgustust. Nimelt plaanib Tartu sellisel viisil valgustada oma raekoja platsi. Täpsemalt valgustatakse suurem osa majade fassaadidest siiski valgeks ning värvilise valguse saavad vaid raekoda ja selle ees paiknev purskkaev. Purskkaevu keskele ümmarguse samba ümber paigaldatakse 10 LED prožektorit, millega on võimalik püstiseid veejugasid erinevate värvidega valgustada. Raekoja jaoks on arhitekt Kristi Kulla Karpa välja pakkunud kõigi külgede valgustamine 36 RGB LED prožektoriga, mis paigaldatakse 1. ja 2. korruse vahelise karniisi peale. Lisaks valgustatakse Raekoja platsi poolse fassaadi katuse kolmnurk ja torni kõik elemendid. Selline lahendus peaks võimaldama raekoja fassaadi erinevate sündmuste puhul erinevalt “värvida”.

Esimese maja valgustamistöödega alustatakse juba sel suvel. “Selleks aastaks on plaan Raekoja plats 11, kuhu eelmisel aastal panid maja remontijad valgustuse kaablid krohvi sisse ära. Sinna paneme lähiajal valge valgusega LED prožektorid üles ja muinsuskaitse selle järgi hindab, kas teistele majadele võib samasuguse valgustuse teha või mitte,” rääkis Tartu linnamajanduse osakonna peaspetsialist Lembit Rajangu. Esimese maja valgustamine läheb maksma ligi pool miljonit krooni, kogu platsi majade valgustamine aga vähemalt kümmekond miljonit, arvab Rajangu. “Ma usun, et sellest tuleb kihvt asi,” lisas Rajangu.

Kuigi Priit Prassi sõnul hetkel pigem imetletakse ja imestatakse, on siiski lootust, et ka Eestis hakatakse lähitulevikus majade ilmestamiseks RGB valgust rohkem kasutama.

“On olnud üksikuid projekte, kus oleme proovinud neid (RGB valgusteid – toim) panna ja pakkuda, mõned asjad on veel pooleli, aga on lootust, et asi läheb ikkagi käima. Oleks ju väga efektne, kui näiteks Ühispanga klaastorn Tallinnas muudaks üleni oma värvi tunni jooksul. Aga esiotsa on see vist liiga kallis ja teiseks vajab suurt tööd tõestamine, et see on oma raha väärt,” lisas Prass.